Hei!
Meie põnn on nüüd pisut üle 5 kuu vana. Mul oli temaga aega kodus olla 2 nädalat ja siis pidi ta hakkama harjuma pikemate lahusolekutega (umbes 4h järjest). Harjutasime alguses hästi lühikeste aegadega nt. läksin vannituppa ja uks oli kinni või prügi viima ja alguses üritasin talle jätta alati mingi tegevuse, et see äraminek oleks tema jaoks märkamatu. Vahel panin ka lihtsalt ukse kinni ja kuulasin, mis ta teises toas teeb...ja kui ta oli vaiksel ega nutnud, siis kiitsin ja andsin maiust. Kunagi ei tohi nutmise peale tema juurde minna, siis ta arvabki, et kisa toob sind tema juurde tagasi. Oota ära kuni ta on tasa ja siis mine tema juurde ja kiida. Hästi head raamatud on J. Fennelli "Koerakuulaja" ja Tuire Kaimo "Kutsika kasvatamine". Seal räägitakse küll nii, et tuleb koera alguses eraldada nt. aedikuga, kus tal on oma asjad ja ta näeb sind, aga ei pääse sinu juurde, aga meil polnud kodus sellist võimalust. Kokkuvõttes saime ilusti hakkama, lihtsalt aega ja kannatust on vaja. Lottel on kasutada terve korter, aind vannituba oli vahepeal kinni, sest ta käis pesukorvi närimas, aga üldiselt on tal selge, et meie asju ei närita ja üksi olles ta ilmselt magab enamuse ajast.
Meie lemmik tähelepanu kõrvalejuhtimise mänguasi oli otsa saanud wc paberi rulli toru, mille otsad murdisn kokku ja panin sisse midagi maitsvat. Seda ta siis tükeldas hea meelega omaette. Pärast korjasin tükid kokku ja kõik olid rahul
